Pärnumaa loodussümbolid
Pärnumaa üheksa loodussümboli valimine toimus 2000.
aastal. Eesmärgiks oli selgitada Pärnumaale iseloomulik liik õistaime, puu,
seene, putuka, kala, kahepaikse, linnu ja imetaja osas ning Pärnumaad
sümboliseeriv maastik.
Et saada teada, millised taime- ja loomariigi esindajad võiksid maakonna elanike arvates olla Pärnumaa loodussümboliteks, korraldas Eesti Looduskaitse Seltsi Pärnu osakond 2000. aasta septembrist novembrini küsitluse. Ettepanekuid loodussümbolite kohta esitati 318. Nende hulgast valis loodussümbolid komisjon, kuhu kuulusid Pärnu maavanem Toomas Kivimägi, Eedi Lelov, Merike Palginõmm, Kalju Ojassalu, Urmas Vahur ja Tiiu Pärn.
Pärnumaa loodussümboliteks valiti harilik kullerkupp, harilik mänd, männiriisikas, maakimalane, koha, kõre e. juttselg-kärnkonn, kaljukotkas, pruunkaru ja Rannametsa luited.
Harilik kullerkupp, mis on omamoodi "päikeselill" lehekuu lõpu heinamaadelt ja puisniitudelt, valiti loodusümboliks õistaimede seast. Ettepanekuid tehti 16 erineva õistaime kohta, kullerkupu "kõvemaks vastaseks" oli nurmenukk.
Harilik mänd võitis kindla eelistuse 9 pakutud puuliigi ees. Harilik mänd on laialt levinud maakonna erinevates paikades, alates rannaäärsetest luitemännikutest ja lõpetades kidurate soomännikutega ning moodustab koos männiriisikaga tugeva tandemi. Lähimad "konkurendid" olid tamm ja pärn.
Männiriisikas valiti loodussümboliks seente seast. Männiriisikas on Pärnumaal väga levinud ja seenesõprade seas hästi tuntud seeneliik. Loodussümboliks esitati 9 erinevat seeneliiki, millest enampakutud olid veel kaseriisikas, kivipuravik, kuuseriisikas ja haavapuravik.
Maakimalane sai putukariiki esindavaks sümboliks. Maakimalane on üks Eesti tavalisematest kimalaste liikidest. Neid võib kohata kõikjal nii linnas, taluõues, põllul kui ka looduslikel niitudel. Maakimalased lepivad hästi ka inimese lähedusega. Ettepanekuid tehti 16 putukaliigi kohta ja maakimalase "kõvem konkurent" oli lepatriinu.
Kalade osas tegi komisjon otsuse koha kasuks. Koha on üks Pärnu lahe tuntumatest kalaliikidest. Koha varud on küll viimastel aastatel kiiresti vähenenud, kuid selle populatsiooni kaitseks on rakendatud ka hulgaliselt meetmeid kuni püügikeeldudeni. Sümboliteks pakuti 11 erinevat kalaliiki ja "suuremad konkurendid" kohale olid räim ja ahven.
Kes veel paremini kahepaiksetest, kui mitte kõre ehk juttselg-kärnkonn, sobib esindama Pärnumaad. Kõre elupaigaks on rannaniidud. Teada olevalt elab Manija saarel Eesti ja ilmselt ka Lääne-Euroopa tugevaim kõre populatsioon. Kõre "võit" rabakonna ja rohukonna ees oli mäekõrgune.
Pärnumaa loodussümboliks lindude seast valiti kaljukotkas. Kaljukotkas õigustab oma sümboli staatust täielikult – Pärnumaa on laiaulatuslike soode ja metsade maa. Soosaared ja soid ümbritsevad põlismetsad ongi kaljukotka elupaigad ja neid võimsaid röövlinde elab Pärnumaal 10-12 haudepaari. Linnuliikide hulgast pakuti sümboliteks 26 erinevat linnuliiki.
Karu on Pärnumaa vapiloom ja pruunkaru sai ka ülekaaluka "seljavõidu" teiste imetajate seas. Karude arvukus maakonnas on piisav, viimaste loendusandmete kohaselt elab Pärnumaal 30 pruunkaru. Pruunkaru valiti loodussümboliks 12 erineva imetajaliigi seast.
Loodussümboliteks esitati 19 erinevat loodusobjekti – maastikku. Rannametsa luited olid ettepanekutes kõige rohkem eelistatud. Lähimad "konkurendid" olid Soontagana maalinn ja Tori põrgu, samuti Valgeranna luited ning Halliste ja Vahenurme puisniit.
Valitud loodussümbolite illustratsioonid joonistas 2001. aastal Pärnu Kunstiakadeemia Non Grata üliõpilane Marianne Männi.
Et saada teada, millised taime- ja loomariigi esindajad võiksid maakonna elanike arvates olla Pärnumaa loodussümboliteks, korraldas Eesti Looduskaitse Seltsi Pärnu osakond 2000. aasta septembrist novembrini küsitluse. Ettepanekuid loodussümbolite kohta esitati 318. Nende hulgast valis loodussümbolid komisjon, kuhu kuulusid Pärnu maavanem Toomas Kivimägi, Eedi Lelov, Merike Palginõmm, Kalju Ojassalu, Urmas Vahur ja Tiiu Pärn.
Pärnumaa loodussümboliteks valiti harilik kullerkupp, harilik mänd, männiriisikas, maakimalane, koha, kõre e. juttselg-kärnkonn, kaljukotkas, pruunkaru ja Rannametsa luited.
Harilik kullerkupp, mis on omamoodi "päikeselill" lehekuu lõpu heinamaadelt ja puisniitudelt, valiti loodusümboliks õistaimede seast. Ettepanekuid tehti 16 erineva õistaime kohta, kullerkupu "kõvemaks vastaseks" oli nurmenukk.
Harilik mänd võitis kindla eelistuse 9 pakutud puuliigi ees. Harilik mänd on laialt levinud maakonna erinevates paikades, alates rannaäärsetest luitemännikutest ja lõpetades kidurate soomännikutega ning moodustab koos männiriisikaga tugeva tandemi. Lähimad "konkurendid" olid tamm ja pärn.
Männiriisikas valiti loodussümboliks seente seast. Männiriisikas on Pärnumaal väga levinud ja seenesõprade seas hästi tuntud seeneliik. Loodussümboliks esitati 9 erinevat seeneliiki, millest enampakutud olid veel kaseriisikas, kivipuravik, kuuseriisikas ja haavapuravik.
Maakimalane sai putukariiki esindavaks sümboliks. Maakimalane on üks Eesti tavalisematest kimalaste liikidest. Neid võib kohata kõikjal nii linnas, taluõues, põllul kui ka looduslikel niitudel. Maakimalased lepivad hästi ka inimese lähedusega. Ettepanekuid tehti 16 putukaliigi kohta ja maakimalase "kõvem konkurent" oli lepatriinu.
Kalade osas tegi komisjon otsuse koha kasuks. Koha on üks Pärnu lahe tuntumatest kalaliikidest. Koha varud on küll viimastel aastatel kiiresti vähenenud, kuid selle populatsiooni kaitseks on rakendatud ka hulgaliselt meetmeid kuni püügikeeldudeni. Sümboliteks pakuti 11 erinevat kalaliiki ja "suuremad konkurendid" kohale olid räim ja ahven.
Kes veel paremini kahepaiksetest, kui mitte kõre ehk juttselg-kärnkonn, sobib esindama Pärnumaad. Kõre elupaigaks on rannaniidud. Teada olevalt elab Manija saarel Eesti ja ilmselt ka Lääne-Euroopa tugevaim kõre populatsioon. Kõre "võit" rabakonna ja rohukonna ees oli mäekõrgune.
Pärnumaa loodussümboliks lindude seast valiti kaljukotkas. Kaljukotkas õigustab oma sümboli staatust täielikult – Pärnumaa on laiaulatuslike soode ja metsade maa. Soosaared ja soid ümbritsevad põlismetsad ongi kaljukotka elupaigad ja neid võimsaid röövlinde elab Pärnumaal 10-12 haudepaari. Linnuliikide hulgast pakuti sümboliteks 26 erinevat linnuliiki.
Karu on Pärnumaa vapiloom ja pruunkaru sai ka ülekaaluka "seljavõidu" teiste imetajate seas. Karude arvukus maakonnas on piisav, viimaste loendusandmete kohaselt elab Pärnumaal 30 pruunkaru. Pruunkaru valiti loodussümboliks 12 erineva imetajaliigi seast.
Loodussümboliteks esitati 19 erinevat loodusobjekti – maastikku. Rannametsa luited olid ettepanekutes kõige rohkem eelistatud. Lähimad "konkurendid" olid Soontagana maalinn ja Tori põrgu, samuti Valgeranna luited ning Halliste ja Vahenurme puisniit.
Valitud loodussümbolite illustratsioonid joonistas 2001. aastal Pärnu Kunstiakadeemia Non Grata üliõpilane Marianne Männi.